Kahekuune autoga matk Aafrika lääneranniku riikides jääb ära, sest olukord Malis on pehmelt öeldes sõjaline ning Senegali viisat me ei saanud. Ning et allapoole saada, siis tuleks ühest või teisest neist läbi sõita. Pühapäeval pidasime Kaiko ja Tõnisega maha kriisikoosoleku ning otsustasime, et päris nõme oleks sõita Mali piirile ja siis teada saada, et edasi ei saa. Selle tulemusena lükkasime selle reisi aastasse 2015 ja vaatasime mõtlikult maailma geograafilist kaarti.
Variante jäi sõelale kokku kolm: Tansaania (Aafrika kõrgeim Kilimanjaro), Rwanda ja Burundi Ida-Aafrikas; Vietnam, Laos, Kambodža ja Tai Aasias ning Kesk-Ameerika riigid Guatemalast Panamani. Kokkusattumuse tõttu saatis klassivend Indrek Kald just samal päeval mulle edasi toreda pakkumise, milles muuhulgas pakuti varianti lennata türklaste kuulsaima lennufirmaga aasta alguses Istanbulist Kilimanjaro alla ja tagasi 290 euro eest. Otsus oli ühine – Aafrika. Burundi ja Rwanda jäid ka ilusasti nimekirja, sest kuu ajaga peaks jõudma ilusasti kõiki kolme riiki ja kõigile kõrgeimatele ka.
Piletid on olemas. Tänud, Indrek 🙂
Et Kilimanjaro on kõlav nimi, siis on meid nüüd kuus – Tõnis Milling, Kaiko Kell, Ragnar Joosep, Mikko Põder, Endro Roosimäe ja Andres Karu. Mikko tuleb ainult Kili peale ja Tõnis otsustab kohal olles, et kas Kilile tuleb või teeb samal ajal mäe ümber pilte.
Kokkuvõttes – matk tuleb lühem ja kõlab veidi igavamalt, kuid kõrgused (Kili 5895 m ja Rwanda kõrgeim 4507 m) on oluliselt suuremad.
Kellel huvi – pileteid musta Aafrikasse saate piiluda siit – http://trip.ee/content/