kiri.karule@gmail.com | +372 5330 2922

Vaikne Ookean

Tere,
Olen nyyd ookeani kaldal. S6itsin Costa Rica väikesesse kuurortlinna nimega Quepos ning yleeile panin 6htupoolikul keha ookeani likku. Erilist vahet vee- ja 6hutemperatuuril ei ole. Valisin sellise vaiksema koha ning plaanisin sinna ka ööseks telkima jääda, kuid yks proua tuli ja rääkis loo, kuidas kuu aega tagasi siinsamas kahte saksa vanadaami rööviti. Et naabrid on narkarid jne.
Lahenduseks pakkus ta välja oma hoovil telkimise. Olin tänulikult n6us, kuid proua ikkagi muretses ja helistas oma tytrele, kes veidi inglise keelt räägib. Ning l6puks kujunes nii, et ma s6itsin hoopis 10 km eemale proua tytre Lydya juurde. (Jah, v6ib naerda kyll). Proua abikaasa viis mu reisi alustuseks paadikesega yle t6usuveest täitunud j6ekese ja piraattaksojuht oli valmis mu kohale viskama 12 dollari asemel 4-ga. Sobis.
6htusse mahtusid kohaliku poolkurdi vanahärra poolt peetava baari kylastus, kus sai linnakese soodsaimat 6lut, ning samuti kylaskäik Lydya s6prade Rigo ja Careni juurde linnaservas. Selline tore kolme lapsega perekond. Caren sealjuures alles 23. Rico purssis veidi inglise keelt ja pyydis mulle vajalikke hispaaniakeelseid lauseid 6petada (“Soe 6lu on nagu hobuse kusi” jms).
6htu l6puks kuulasime Lydya juures Toto Cutugno kontsertit, sest Lydyale meeldib itaalia muusika.
Nyyd olen taas Queposes ja lähen Manuel Antonio randa laiama.

Kommenteeri