kiri.karule@gmail.com | +372 5330 2922

Kota Kinabalu

Hommikust,

Eile lennuk lopuks siiski startis ja joudsin Kuchingis ka ymber istuda. Edasi la”ks lend ponevamaks, sest ymber mo”llasid a”ikesetormid ja lennuk oli va”iksem ning propelleritega. Sellist kogemust mul varem polnud, et lendad ja na”ed molemalt poolt akendest va”lja vaadates tulukesi ma”gede kylgedel vilkumas. Lennukist korgemal sealjuures.

Piiril tekkis korra probleem, sest yhes va”ikelinnas tehtud peatuse ajal pidime passikontrolli a”ra tegema ning nagu ma lopp-peatuses arusain, unustasid nad mulle passi templi lyya. Tykk sahmerdamist oli ning onneks olid mul koik pardakaardid veel alles ja ma sain oma teekonda neile toestada. Ja”llegi tuli abiks see, et ma votsin asja va”ga rahulikult ja ei survestanud ohvitsere kuidagi. Olen riigis.

Kota Kinabalu lennujaamas kohtusin L-Koreas pubi pidava kanada kutiga, kelle nimi on Scott. Ta oli Mt.Kinabalu otsas ka”inud ja briifis mind kiirelt nii ma”e kui ka Malaisia koha pealt. Lisaks kinkis mulle Malaisia “Yksiku planeedi” raamatu. Ta”nud, Scott.

Lennujaamast tulin hostelisse nimega “Step in lodge”. Votsin siin elavate eurooplastega paar olut ja sain umbes 9 euro eest yhikatoa, kus lisaks minu voodile on veel 5 tyhja voodit. Ja”a”n kaheks pa”evaks, sest magasin hommikul pikalt ja ei tahtnud rapsima hakata. Lisaks on pyhapa”ev ja monda asja ei saa enne homset teha.

Te ikka teate, et Jaapanis on peale seitset pa”eva ta”isedu ainult kahel mehel – maailma esinumbril Hakuhol ja teisel numbril Barutol?

Kommenteeri