Valmistumine suureks mäeks, trenn
Trenniga on mul niimoodi, et ega ma väga teadlik treenija ei ole. Talvisel perioodil käin 2-3 korda nädalas siseseinal ronimas, keskmiselt korra jääseinal ja korra nädalas mängin kossu. Siseseinal soovitan käia ka neil, kes ennast eriliseks ronijaks ei pea, sest seal saab oma oskusi soojas hoida ning tulevaste matkakaaslastega vastastikust usaldust kasvatada.
Suveperioodil sõidan ma paar päeva nädalas velotaksoga ja käin võimaluse korral ka siseseinal ning palliplatsil. Ja veel meres ujumas ning sõidan linnas punktist punkti peamiselt kas rulluiskude või jalgrattaga.
Lisaks sellele proovin ma alati kaasa lüüa, kui on võimalus teha füüsilist tööd. Aitab seegi.
Üks osa minu treeningust on ka see, et ma käin igal aastal umbes kaks ja pool kuud mägedes. Enne kõrgemaid (üle 6000 m) tippe olen ma iga päev teinud keskmiselt 3,5 tundi trenni (kõik muud trennid + kiire kepikõnd + korra nädalas 20 kg seljakotiga “Vanakal” üles-alla müttamine).
Teine oluline osa füüsilise ettevalmistuse kõrval on muidugi vaimne ettevalmistus. Mul ei ole see väga raske, sest tahtmisest mul puudu ei tule. Ja kui tahe on olemas ning eesmärk paigas, siis mul enda motiveerimisega proobleeme ei teki. Soovitan nendel, kes oma iseloomu tugevuses kindlad pole, eelnevalt selgeks teha, et kas nad ikka väga tahavad sinna tippu minna. Sest kui pärast läbirääkimisi oma keha ja peaga seda kindlust pole, siis ei tasu teistele koormaks kaasa minna.
Mõnel päeval muide laisklen kah.
Mõnda tippu pole jõudnud kah.