kiri.karule@gmail.com | +372 5330 2922

Elu tehing. Ja Jordaaniast tagasi Iisraeli.

Tere.

Asju kokku pakkides tulid lähemale ka beduiinid ja soovisid üht/teist endale osta või kingiks saada. Kinkida nagu ei tahtnud, olin juba eelnevalt laagri kokkadele omalt poolt kingitusena multitööriistakese andnud. Tossude ja saabaste eest pakutav hind oli aga naeruväärne ja pakkuja beduiinidest kõige ahnema suhtumisega.

Kõrghetk aga saabus siis, kui võtsin välja oma pealambi. Ahneim beduiin elavnes silmnähtavalt ja ütles, et tahab seda oma isa jaoks. Ma ütlesin, et pole müümisest väga huvitatud. Ta küsis, et paljuga ma selle loovutaksin. Ütlesin talle, et kuna ostsin lambi omal ajal 22 euroga (mis oli tõesti lambi hind 6 aastat tagasi), siis võin selle viieteistkümne dinaariga (u. 18 eurot) ära anda. Õnneks on viisteist ja viiskümmend väga sarnased numbrid ka inglise keeles ja nii hakkas beduiin hinda enda kahjuks üles kauplema. Lõpuks saime kaubale 25 dinaariga (u. 30 eurot). Elu tehing mitteärimehele.

Kõrbest välja tulles jäin kolmeks ööks pidama Aqaba linnas, kõigest 6 km kaugusel Iisraeli piirist. Täiesti lambist valisin hosteli ning selleks osutus üliarmas “Hakaia Home”. Kaks venda peavad seda ning nad on super võõrustajad. Alguses arvasin, et tulin üheks ööks, kuid jäin kolmeks. Neil on infot, aega, viitsimist, head tahet ja kui tunne peale tuleb, teevad kõigile tasuta õhtusöögi.

Õhtud veetsin muidugi söögikohtades, seltsilisteks sama hosteli teised elanikud ehk Saksamaa venelanna, Montenegro ameeriklanna, mehhiklane, Saksamaa sloveen, britt, belglane, Saksamaa kurd ja poolakas. Oli küll naljakas.

Kui üle piiri Iisraeli liikusin (tahtsin jalgsi minna, kuid üks takso jäi seisma ja ütles, et viib mu tasuta ära. Ja keelduski raha vastu võtmast), siis tundsin jälle, et mind ei oodata sinna riiki. Seetõttu vaatasin ka Iisraelis olles pigem üle piiri Jordaania mägede poole.


Kommenteeri