kiri.karule@gmail.com | +372 5330 2922

Omadega Põhja. Kuidas asjad võivad muutuda.

Tere.

Vahel jõuab päris palju muutusi olla reisi eel. Kusjuures sellist muutust, et reis või matk päris ära jääks, on mul üliharva. Läksime ka seekord, kuid muutusi tuli sisse palju.
Tegelikult pidime me algselt minema umbes 5 Saabiga tiirule ümber Läänemere. Algses nimekirjas oli 13 inimest.
Kui asjaks minema hakkas, kukkusid kohe ära 4 inimest ja 2 Saabi. Jäi 9 inimest ja 3 Saabi.
Siis saime aru, et kui tahame 12 päevaga Läänemerele tiiru peale teha, siis peaksime praktiliselt kogu aeg kas sõitma või magama. Tekkis otsus teha ainult pool ringi ehk siis Tallinnast läbi Venemaa Soome ja sealt edasi Rootsi ning Stokholmist laevaga tagasi Eestisse.
Alles jäi 8 inimest. Saime aru, et piisab ka 2-st Saabist.
Siis tekkis mõte, et põikaks ikka Polaarjoonelt ka läbi, sest 5 meie hulgast polnud Polaarjoonest kõrgemal käinud. Ja kui juba seal olla, siis võiks ju Nordkappi ka sõita. Võtsime plaani.
Kaks nädalat enne minekut mõtlesime, et kui juba nagunii Venemaale ja Nordkappi lähme, siis miks me üldse Venemaalt kohe Soome trügime. Otsustasime sõita Peterburist otse üles läbi Karjala kuni Murmanskisse, mis asub Koola Poolsaarel. Ja sealt siis otse Norrasse. Ning hiljem läbi Soome tagasi Tallinnasse.
Reisiseltskonnast lahkus veel üks liige. Jäime seitsmekesi.
Kuna Saabid ja tiir ümber Läänemere ei olnud enam teema, siis valisime autodeks kaks noorukest – ühe Honda CRV ja ühe Škodapoisi.
Siis tuli teade, et liisingautode Venemaale viimisel on vaja räigelt tagatisraha piirile jätta. Otsustasime minna ainult nende autodega, mille omanik on matkapundis. Ehk siis valituks osutusid Kalle Sepa SAAB 9000 ja minu Land Rover Discovery I.
Siis arvasin mina, et kui juba Põhjas olla, siis tuleks minna ka Mandri-Euroopa kõige põhjapoolsemasse punkti ehk Mandri-Euroopa kõige põhjapoolsemast linnast Mehamn`ist linnulennult 16 km loodes asuvasse kohta nimega Kinnarodden. Kaks päeva ja üks öö lisaks.
Siis selgus mul ja Kallel, et me peame tagasi Eestis olema 30.septembri õhtuks. Uus skeem oli selline, et peale Kinnaroddenit sõidame Nordkappi ja sealt edasi Tromso`sse. Ja seal istuvad Kalle ja Karu lennukile ning on 30.09. õhtuks kodus. Teised tulevad läbi Soome kahe autoga.
Päev hiljem mõtlesin, et Peterburg ei kõla üldse nii põnevalt ning me võiksime Venemaale sõita hoopis altpoolt läbi Koidula piiripunkti ja Peterburgist üldse ida poolt mööda. Teekond läheb umbes 300 km pikemaks, kuid tõenäoliselt ka põnevamaks.
Grupi seitsmes liige kukkus 5 päeva enne reisi trepil ning vigastas veits räigelt oma põlve. Meid jäi 6.
23.septembri varahommikul startisid Tallinnast 5 matkalist: Katariina Karu, Terje Atonen, Erki Palo, Kalle Sepp ja Andres Karu. Tartus võtsime peale ka Mikk Saare ning sõitsime Koidula piiripunkti poole. Tunne oli juba hea.

Kommenteeri