kiri.karule@gmail.com | +372 5330 2922

Minu Läti, Leedu, Poola, Saksamaa ja Luksemburg

Autoks on Land Rover Disco I
Autos on Lelet, Pilvi, Argo ja mina.
Suund – Pariis ja neiu Katariina Karu.

Minu Läti on maikuu viimasel päeval rohelisem, kui Eesti. Seda mitte lõunapoolsema riigi eesõigusega rohelusele, vaid tulenevalt sellest, et nad kasvatavad vähem rapsi, mis Eesti maastikud hetkel väga kollaseks värvivad.
Minu Leedu jääb meelde, sest seal rääkis Argo esimest korda mehest, kelle käes on kõik maailma lennukid ja tankid. Ja me sõime ära poole ema Eha poolt kaasa pandud rabarberikoogist.
Minu Poola inimesed on väga töökad ja siblivad maasikapõldudel kella kuuest hommikul. Nad räägivad valjemini ja saavad järjest oma kiirteid valmis. Osasid neist ei olnud ka Tom-Tomis ning nii me oma sõidule sujuvalt 80 km lisasimegi.
Minu Saksamaal sai olla kaks ööd. Tahtsime algselt olla ühe ja leidsimegi kiirtee silla alt betoonplatsi, kus oli meie jaoks juba valmis pandud 4 plastiktooli. Telgid püsti ja tassid joodavaga näppu.
Teina öö tuli veel olla, sest Disco üks kütusest pungil toru hakkas diislit väljutama mittereeglipärasesse kohta ehk Emakesele Maale ning uus toru jõudis Trieri linna esindusse alles järgmisel hommikul kell 8. Aga Matthias esindusest soovitas meile ühe mahajäätud koha jõe kaldal nõgeste vahel. Vastaskaldal oli armas vanalinn kirikuga ja hiired jooksid kivide vahel ja laevad kruiisisid mööda ning rebase lõhn oli kohati tugev.
Minu Luksemburg oli esimene riik sellel reisil, kus ma naisterahvale lilli kinkisin. Angela tema nimi. Enne tagurdasin tema Minile konksuga numbrisse ja täitsime tutvuse alustuseks koos kindlustuspabereid.
Minu Prantsusmaa alles kirjutab ennast.

Kommenteeri