Guantanamo, Bayamo ja Santiago de Cuba

Tere.
Fidel lubas mu netti, kuigi Raul oli eriarvamusel.
Umbes 2000-meetrised tipud ei ole tavaliselt väga keerulised. Oleneb. Kuuba k6rgeima tegi kahepäevaseks asjaolu, et päris palju tuleb üles-alla k6ndida ning grupi suurus, kuhu neljakesi (Vera loobus tippu tulemast) sattusime, oli 24 inimest ning tempod väga erinevad.
Samas olid 14 meie hulgast 6ed. Yks Rootsist ja 13 Norrast. Yks neist mees. 6ed arstiteaduslikus tähenduses. Kenad. Väga kenad ja kontrasti pakkuvad.
Tipus 1974 meetri peal seisime 26.aprilli hommikul. Koos Jose Marti kujuga.
Muidugi oli sigar kaasas.
Ikka suitsetasime.
Enne tippu käisime kergel jalutuskäigul selles kohas, kus Fidel omal ajal revolutsiooni juhtis. Ma olen nüüd näinud kohta, kus ta magas ja kuhu ta kakas. Ei mingit luksust, et keegi valesti aru ei saaks.
Guantanamosse s6itsime ka koos Rene ja Urmasega. Segased tunded, kuid silmapiiril USA mereväe baasi nägime. Karjumist ei kostnud. Hoidku selle eest.
Santiago de Cubas jagunesime kaheks – Vera ja Rivo s6itsid pealinna kanti tagasi, sest nende reis on lyhem. Meie kolmekesi väsitasime ennast rummi baasil kokteilidega ning tulime nyyd ravile Trinidadi nimelisse linna.
Vastikult palav on. Mittenauditavalt.
Aga linn on siiani k6ige ilusam.
Musid.

See sissekanne postitati Laupäev, 3. mai 2014 04:46. Võid kommenteerida või jätta oma saidilt tagasiviite.