Teine sai ka tehtud

Tere.
S6itsin vahepeal linna nimega Gracias. Ja yleeile 6htul astusin rajale, mis viib Hondurase k6rgeimasse tippu. Sain t6usta 1400 m pealt 1940-ni, siis laks pimedaks ning jain laagripaika pidama.
Rada on imeline. Dzungel k6igi oma komponentidega. Linnu laulavad, ahvid jooksevad latvades ja öösel vilguvad mingite putukate tulukesed. Ja kohati kostavad telki kummalised haaled, mille tahendust tapselt ei tea. Lahe.
Eile alustasin 7:30 t6usu vahetult parast seda, kui 2 ameeriklast olid minust mööda jooksnud.
Rada oli hästi loetav ja samas metsik ning pean ütlema, et kuulub nüüdsest minu lemmikradade TOP 5-e. Ameeriklased jooksid umbes pool tundi enne tippu vastu ja andsid teada, et üleval on veel 2 Kanada kodakondset.
Olidki. Ajasime Emma ja Patriciga veidi juttu ja siis v6tsin viimased t6usumeetrid.
Cerro las Minas, 2849 m. Hondurase k6rgeim. Vaadet ei olnud, kuid tipupildid suure Hondurase lipuga sain. Veetsin tipus paarkümmend minutit ja siis laskusin kiirelt alla, sest tahtsin kanadalased kinni püüda, et transporti jagada.
Saingi nad kätte ning viimased paar tundi laskusime koos. Ja siis veel paar tundi Graciase suunas, sest mingit transporti ei liikunud. L6puks v6ttis meid peale ehitajate kastikas ja lühendas meie käimist umbes 5 km v6rra.
Sellele vaatamata tuli kokku 51 300 sammu eile. Parem p6lv annab veidi tunda ka.
Nüüd veedan tänase päeva Graciasesning homme s6idan Nicaragua piirile, sest pean 6iges linnas olema 8.märtsil.
Musid.

See sissekanne postitati Neljapäev, 6. märts 2014 02:53. Võid kommenteerida või jätta oma saidilt tagasiviite.