kiri.karule@gmail.com | +372 5330 2922

Neljas tipp ehk Cerro Chirripo (3820 m)

Et tippu j6uda pyhapäeval, pidin alustama San Gerardo de Rivasest laupäeva hommikul. Enamik lähvad rajale umbes 4:00, sest käia on 15 km ning t6usta tuleb 1500 pealt 3300-le. Mina alustasin 5:35. Rada on lai ja hästi märgitud. Iga kilomeetri järel post ja inff, et mida tasub tähele panna ning k6rgus ka. Vett saab täpselt poolel teel ehk 7,5 km peal.
Väga ilus ja lopsakas. Nägin kilode kaupa linde ja oravat ja mingit nirgilaadset olevust ja samuti ahve. Kogu tee kuni ööbimispaigani nimega Base Crestones on hästi loetav ja puud kaovad alles umbes 3100 meetri peal. Baas ise suur ja täis neljaseid tubasid. Eriti suhelda seekord ei viitsinud ja kobisin 18:30 magama.
Kui ma eile kell 3:00 ärkasin, olin muidu umbes 60 inimest mahutanud baasis ainuke, kes ringi liikus. Teised läksid varem, sest tahtsid kindlasti olla tipus päikeset6usuks, mis on umbes 5:30. Distants tipuni on 5,1 km ja ma alustasin 3:35. M6ned grupid ja inimesed tulid selg ees vastu ja midagi rasket ei olnud. Leidsin ka yhe magava mehe pool km enne tippu. Tema oli yhepäevasel tripil ja vajas hetkel und. Viimane nukk on järsem ning kepid jätsin p66sasse ootama. Ning siis olingi juba 3820 m k6rgusel koos umbes 10 kaaslasega. M6ned neist lyhikestes pykstes ja kerges jakis. Pamela oli samuti juba kohal. Jagasin värisejatele veidi riideid ning umbes 30 minutit peale ylesj6udmist t6usis päike. Kuu kusjuures ei suvatsenudki loojuda.
Alla minnes kohtusim mehega, kes enne magas. Luis on tema nimi ning turgutasin ta yles ja andsin veidi syya-juua ning riideid. Paarkymmend minutit hiljem t6usime koos tagasi yles tippu. Sealt uuesti laskuma hakates selgus, et suurim mure pole Luis, vaid tema matkakaaslase Maria p6lv. Tavaliselt hakkavad p6lved valu tegema laskumise l6pupoole, kuid Marial oli päris kehvasti juba tipus.
Kuid kuna viimase bussini oli päris palju aega, siis tulime tasakesi kolmekesi koos allapoole. Vahepeal kasutas Maria minu keppe, vahepeal mitte. Vahepeal andsin valuvaigisti, kogu aeg mitte. Pamela ja ta ema aitasid ning allpool kaks Norra matkajat ning ysna l6pus ei saanud vahepeal muudmoodi, kui v6tsin Maria selga. Noh, ega selles midagi kangelaslikku ei olnudki, sest ta kaalus t6enäoliselt alla 50 kilo.
Igatahes saime alla, pyydsime bussi kinni ning ööbima kutsus Luis mu enda juurde. Abikaasa tegi syya ja pesta sai ja nagu m6istate, ka blogida. Imeline päev sai ilusa punkti. Tänud. Siirad.
Nyyd liigun Panama suunas.
Musid-kallid.

Kommenteeri