Võtsin ennast kokku ja lahkusin 2.märtsi hommikul Carlose juurest. Ta viis mu oma autoga bussipeatusesse ning siis tänasime ja kiitsime teineteist minutit neli.
Muidugi oli ootajate hulgas ka inglise keelt oskav härra Müller-Gomez, kes pealinna tööle sõitis ning nii saime kogu tee rääkida maailmast, tema mehest, muusikast ja sellest, et tema sakslasest isa ei taha teda enam tunda. Sest tal on mees. San Salvadoris aitas ta mu bussijaama ning istusin kolakasse nr.119, mis viis mu La Palmasse, kus lähedal on Salvadori kõrgeim tipp El Pital.
Bussis seisin kogu tee ning mitukümmend kohalikku ka. Helgemad hetked olid need, kui sööki ja jooki pakkuvad müüjad meist seisjatest läbi kõndisid. Ja kui naised mind vaadates naeratasid või häbenesid, sest ilusad naised on siinmail. Ja muidugi see, kui kaks teineteise taga istuvat provvat vaid poolt akent katva kardina pärast riidu läksid, sest mõlemale tundus, et teisel on seda rohkem. Ja see, kui ma vett osta tahtsin ning peenraha otsas oli ja müüjanna selle peale vee lihtsalt mulle andis.
Õhtul võttis mind La Palmast peale mees, kes soovitas liikuda telkimiseks ülespoole, kus pidada paremad inimesed elama. Et nagu veel paremad või? Ise viis mind tasuta järgmisesse linna San Ignaciosse ja kauples 5 USD eest mulle dźiibisõidu asfalti lõppu külasse nimega Rio Chiquito. Ostsin kohalikult mehelt piruka ja ta viis mu oma mäeküljel asuvasse pisikesse baari, et saaks piruka ka soojaks teha ning kakaod keeta. Ja muidugi võisin ma tema baari hoovile telkima jääda. Mitte, et ma oleksin pidanud teda väga ära rääkima. Ma ei oska ju hispaania keelt.
3.märtsi hommikul võtsin oma 23 kilo selga ja jalutasin pooleteise tunniga tippu. Raskeks tegi mineku palavus. Põhimõtteliselt saab üles ka autoga, kuid mitte igasugusega ja mitte igaüks. Tipp on El Salvadori ja Hondurase piiril ning seal on piiripost, mobiilimast, 3 koera ja mingi voolu all oleva aiaga piiratud hoone. Vaadet piiravad puud.
Seega üks viiest (El Pital, 2730 m) tehtud.
Kas ma olen juba maininud, et Salvadoris on kaunis loodus ja imelised inimesed?