Tere,
Õnneks see auto päris nõlvast alla ei pannud ja juht on terve. Käisime kaemas, kuidas Land Cruiser oli ennast mäeküljele ühe maja hoovi parkinud, tõmmates teel sinna maaga paralleelseks ühe metallist tänavalaterna, tasandades suure liivahunniku tipu ja võttes juurtega välja kolm marjapõõsast, mis nagunii ei kandnud marju.
Teisel päeval tegime Veikot oodates väikese tõusu mööda karjamaid ja mägiradu ning kohtasime Lašat. Tal on kümme lehma, kaks maja ja 12-st sajandist pärit torn maja kõrval. Teate neid ju küll? Ta kutsus meid telkima kohaliku koolimaja hoovi ning õhtul võtsime juba neljakesi pisikese koduse 54-kraadise ploomiviina ning ajasime juttu ja kuulasime Laša tooste. Magama minnes saime kõik musid ka. Vasakule põsele.
Üleeile taarusime 2000 meetri peale väikese kiriku juurde ja tegime eile tõusu 3055 meetri peale. Vihmasadu asendus 2300 peal lumesajuga ning 3000 peal oli juba 20 cm lund. Kalle tegi oma kõrgusrekordi ja rääkis vähe.
Ning nüüd oleme teel Türgi poole ja jäime peatuma Batumis. Siin on värvilisi tulesid ja Must Meri. Tegelikult kauaks ei jää, sest paneme täna veel edasi Türki, et 8. septembril alustada tõusu Türgi kõrgeimale Araratile.
Veel asju – Aare nägi unes juba 2000 peal roboteid, halbu tulnukaid, kallerdisemehikesi (need värvilised, nagu kummikommid, kes suudavad kuju muuta), väljapressijaid ja häid tulnukaid, kes teda aitasid. Ta jäi ellu. Kuid me ei tea, mis saab kõrgemal.
Kalle auto pesime puhtaks. Ja siis tulid kajakad madallennul üle ja tulistasid.
Veiko hollandlasest sõber Tony läks koos kolme ilusa saksa naisega mägikülla “trekkima”. See näitab Veiko iseloomu, et tema neidude kutsele vaatamata eelistas kolme eesti mehe seltskonda. Või?