Vulkaanide park ei ole nagu Rocca al Mare vaba6humuuseum, et k6ik vulkaanid on siia yle maa kokku toodud ja siis saab lihtsa jalavaevaga neid imetleda. Need 7 vulkaani, mis siit na”ha, on siin juba pikka aega. Viimatine purse oli 2000 aastal ja see ei olnud tugev.
Ajasime ta”na asju ning maksime pargiomanikule ehk Rwanda riigile 300 dollarit, et meil oleks luba, giid ja relvastatud ihukaitsjad ning homme stardime tipu suunas. Tipupa”ev on ylehomme. K6rgust Karisimbi nimelisel vulkaanil veidi yle 4500 meetri.
Na”gime teel Rwandasse vahepeal mingeid imelikke eelajaloolise kehaehitusega linde. Kaiko imestas, et kuidas nad veel va”lja surnud pole, sest sellise koleda va”limusega peaks olema v6imatu paarilist leida. Vot ei tea, iva sellel m6ttel igatahes on.
Ja ikka on ilus. Ning inimesed m6nusad. Prantslasi ei sallita, eestlased neile meeldivad. Vaatasime ta”na statistikast, et eelmisel aastal kylastas Vulkaanide Parki 6 eestlast.
Sellel aastal on siis kah juba 6 kirjas. Meie.
Muide – ma ei saa pilte panna, sest mul on see juhe puudu, millega pildid arvutisse saada. Nuputan veidi ja ehk millalgi juba saan.