Tervist.
Olime moned pa”evad yleval – yhe o”o” 3400 peal ja kaks 4100 m korgusel. Verena”idud hakkasid trikke tegema ja esimesel aklimatitousul 3845 meetri peale tombas Janil kehvaks. Rain ja Ka”rt ei tundnud ennast ka koige paremini. Sellele vaatamata tegi Rain kalkunishaslokki korgusel, kus ta varem syya ei ole teinud – 3400 meetri peal. Voib taas kadestada.
Aga kui 4100 peale tipulaagrisse kolisime, siis tuli yllatus hoopis ootamatumast kohast – Aarel la”ks halvaks. Tegi veel tousu 4400 peale, kuid see oli ka piir. Seega Elbruse tipu suunas la”ksime eile (2.septembril) viiekesi.
Unena”gudest, mis muutuvad korguse suurenedes yha ponevamaks, kirjutan siis, kui rohkem aega on. Ma”rgusonadeks on business, mundris naispolitseinikud, lennukid, suurte rindadega tantsuhimuline vene naine ja va”ikesaarte sildumiskohtade ujudes kaardistamine.
Hetkel kihutame Tshetseenia ja Dagestani poole.
Kuid tipupa”evast – Raini uus korgusrekord on 4830 meetrit, Janil 5100. Mina ja Ka”rt joudsime sadulale (5330 m), mis ta”histas ka Ka”rdi uut korgusrekordit. Fred tegi a”ra selle, mis tal plaanis oligi – tousis la”a”netippu ja laskus sealt lumelauaga 4100 peale. Tubli.
Eile ja”i meie grupp neljaliikmeliseks, sest Ka”rt ja Rain ja”tkavad kahekesi ja nagu ma juba kirjutasin – meie soidame nyyd Dagestani poole.
Kohtumiseni.