kiri.karule@gmail.com | +372 5330 2922

Palestiina Turner.

Kui jalgsi Jordaaniast üle piiri Iisraeli minna, siis tuleb kõigepealt turvaneiu ja küsib passi näha. Lisaks esitab mõned küsimused.

10 meetrit hiljem on turvaneiu. Talle peab passi näitama ja lisaks esitab ta mõned küsimused.

15 meetrit hiljem on võimalus kohtuda turvaneiuga, kes küsib passi näha. Ja esitab mõned küsimused.

Siis saab koti läbi valgustada lasta. Ja kui turvaneiu palub kolmandat korda püksirihma ära võtta (mis on juba ammu kastis), siis tuleb vabandada, et seekord üle ühe rihma ei ole. Sellele järgneb kogu piiriületuse ainuke naeratus.

Ja siis saab passikontrolli. Päris piirivalvuri juurde. Naispiirivalvuri. Tema küsib juba palju rohkem küsimusi. Et kellega Jordaanias rääkisid? Keda sealt tunned? Millistes Araabiamaades veel käinud oled? Miks?

Ei valmistanud neile pettumust. Vastasin lahkelt. Lugesin ette 8 moslemitest tiinet riiki. Kohati vastasin ka irooniliselt. Kuid mitte liiga irooniliselt, sest mul oli vaja ikkagi riiki sisse saada, sest lennuk lahkub kahe päeva pärast just sellest riigist.

Enne riiki sisenemist on veel üks turvatüdruk. Vaatab passi ja esitab mõned küsimused. Et ikka süvendada tunnet, et ma pole siin riigis isegi külalisena teretulnud.

Eilatist Jeruusalemma sõitev buss läheb mööda Jordaania piiri ja Surnumere kaldaid. Ning läbi ka Palestiina aladelt. See ei olnud plaanis, kuid nii läks. Sain ka Palestiinas veerand tunniks jala maha.

Jeruusalemmas käisin ikkagi vanalinnas ka. Nüüd olen Nutumüüri näinud. Ja seda kuulsat mošeed.

Ja nüüd olen tagasi Eestis.


Kommenteeri