Tere.
Tiheduse säilitamiseks vôtsime nüüd löögi alla piirid. Kôigepealt sôitsime tagasi Montevideosse ja sealt üles Brasiilia piirile. Rivera linn piiril on teiselt poolt väga avatud Santana do Livramento suunas. Nagu Valga ja Valka – piir on, kuid keegi üldjuhul ei kontrolli. Piiripunkti jôudsime ühe ajal öösel ja see asus kaubanduskeskuses. Ajasime valvurid üles ja olime varsti uues riigis bussijaamas tukkumas. Kaksiklinnas oli kôige ootamatum purjus naiste osakaal. Pole varem Ladina-Ameerikas nii palju konkreetselt täis naisi näinudki.
Valisime meie kaheliikmelise matkagrupi nôukogu ja juhatuse.
Üheliikmelisse nôukogusse osutus kahe poolthäälega valituks Aare Hommik.
Kaheliikmelisse juhatusse valiti kahe poolthäälega Jan Kraner ning ühe poolthäälega ja ühe erapooletuga Endro Roosimäe. Vastuhääli ei olnud.
Brasiilias jäi meie teele linn nimega Santa Maria ja seal saime teada, et Tänak vôitis Argentiina ralli. Vähim, mida me tema auks teha saime, oli otsus, et läheneme Iguazu joale Brasiilia asemel Argentiina poolt. Sôitsime Sao Borja nimelisse piirilinna ja mis te arvate – kus me Brasiiliale kohaselt telkisime? Muidugi jalgpalliväljakul. Täpsemalt väravas.
Järgmisel hommikul läksime siis uuesti Argentiinasse ja sôitsime Posadase linna.
Bussis oli mul kôrghetk, kui umbes aastane pruunide silmadega tüdruk vaatas mulle otsa, naeratas äratundmisrôômust ja ütles: “Emme!”