kiri.karule@gmail.com | +372 5330 2922

Roheneemesaartest. Lihtsalt.

Roheneemesaared on nagu Aafrika ja ei ole ka. Enamikes Aafrika riikides on vähem korda, kui siin. Ja elatustase on enamikes teistes madalam. Ja autopark kehvem. Ja juhtmepuntraid postide küljes on rohkem, kui Roheneemesaartel. Tuult on rohkem, kui Kanaaridel. Ja tolmu ka.

Samas hulkuvaid koeri ikkagi on nagu päris Aafrikas ja minnalaskmismeeleolu on ka. Nagu mujalgi Mustal Mandril.

Üks oluline erinevus Kanaaridest on veel – kui ütled sõpradele, et puhkasid Kanaaridel, siis nad kehitavad õlgu, sest see kõlab igavalt. Aga kui puhkasid Roheneemesaartel, siis enamik sõpru isegi ei tea, kus need asuvad. Ja see on lahe.

Meie reisi viimased päevad möödusid pealinna Praia ümbruses. Tegime pilte ja jalutasime endises orjakaubanduse keskuses ja siis tegime ühe tipu veel. Selleks valisime saare kõrgeima Pico da Antónia. Esko jalataldadel oli villide pindala suurem, kui naha pindala säärtel ja reitel kokku ning seetõttu läksime sellele tõusule vastu kolmekesi Rando ja Aleniga.

Sammumist oli üksjagu ning vaated päris ägedad. Antonia üks külg on suhteliselt püstloodis ja kui me nii kõrgele jõudsime, siis vahepeal alla vaadates tundus, et 800 meetrit allpool oleva küla lähimate majadeni võib Aleksander Tammerti moodi mees rahulikult kivi visata. Mõned kohad viimase tõusu peal olid sellised, kus paremale poole eriti eksimisruumi ei olnud. Aga samas nii ilus ja võimas.

Minu jaoks oli päeva tipphetk see, kui tipus olles jäi tolm ning udu meist allapoole ja ühel hetkel märkasin pilti tehes eemal (130 km kaugusel) Fogo vulkaani kontuure. Nagu raamis selle reisi ära.

Äralend viibis mingi cateringiga seotud probleemi tõttu ja saime koos Esko ja Aleniga lennufirma kulul ühe päeva pealinna parimas hotellis lebotada. Kuid lõpuks tuli siiski lahkuda ja mahtuda Aare perega ühe lennuki peale. Rando lendas läbi Assooride, veetis seal ühe öö ja jõudis Portugali meist veidi hiljem, kuid siiski parajal ajal, et Heleni laua taga veini võtta ja maailma asjad paika panna.

Tallinnas sain teada, et mu kott jäi Brüsselisse. See on ok. Aarel ja Maarjal unustati lapse vanker Praiasse. See on ka ok. Mulle.

Kommenteeri