kiri.karule@gmail.com | +372 5330 2922

FanSiPan vol 1

Igatahes, kui me 3.märtsi hommikul 6 ajal ärkasime, olime ööbussi tagumises otsas kolmeses veidi eraldi magamistsoonis ja juba SaPa-s. Ööbuss oli muide üle ootuste korralik ja peaaegu mugav.

Siin lähedal on Vietnami ja kogu Indo-Hiina kõrgeim tipp FanSiPan (3143m) ning mulle tundus, et 6-aastaselt Antsul oma esimene 3000-ne teha on paras. Ning nii me tahtsimegi proovida, et kas annab maksukogujatest mööda hiilida ja kolmekesi paaripäevane tripp teha.

FanSiPani otsa viib alates eelmisest aastast muide maailma pikim kaabeltee. 6 km ja natukene veel peale ka. Seetõttu on päris tipp tavaliselt väga ülerahvastatud ja hullult kauaks sinna jääda ei taha. Kuid minu jaoks oleks see siiski järjekordse riigi kõrgeim punkt ning lisaks veel ka juubelihõnguline – 70.

15 km SaPa-st eemal astusime tuima rahuga raja suunas, kui meid asjapulga poolt peatati ja anti üheselt teada, et nende riigis käivad asjad veidi teisiti ja sellele mäele ilma politsei loata, kindlustuseta, rahvuspargi maksu maksmata ja giidi omamata ei saa. Lisaks on vanusepiiriks rajal 16.

Novot. Jalutasime seljakottidega allapoole tagasi ja Tiia oli see, kes pakkus välja, et ma võiksin homme üksi ühepäevasele tripile minna. Üsna temalik, pean ütlema.

Paar tundi hiljem olin kõikide lubade ja giidi võrra rikkam ja samas 100 USD võrra vaesem.

4.märtsi hommikul kell 6 pean olema ühe hotalli ees, kaasas vaid mäes vajalikud riided ja isiklikud võikad eralõbud.

Jätkub…

Kommenteeri