kiri.karule@gmail.com | +372 5330 2922

Uruguai

Ukrainlast ma ei kohanud.

KUUENDAL ja SEITSMENDAL matkapäeval ei kohanud ma ühtegi inimest. Käisin ära kogu allesjäänud tagasitee ning lisaks veel 11 km, mis lahutas raja algust suurest maanteest. Seal pidi olema hea hääletajate pealev6tmise protsent. Kuid autosid liigub Tshiili ja Fiambala suundadel kokku iga päev umbes 20-30.

Kui sammuma hakkasin, siis nägin esimest autot Fiambala poole liikumas. Aga kohe aktiviseerus ka teine osapool ja järgmise tunni jooksul s6itis koguni kaks autot sinnapoole. Ning siis ei s6itnud teel enam keegi. Kui poolteist tundi hiljem ise suurepärases korras maanteele j6udsin, ei liikunud seal ikka keegi. Kuidagi kummaline on ilma liikluseta suurepärase märgistusega rahvusvaheline tee.

K6mpisin Fiambala suunas ja kui l6puks üks auto tuli, siis tundus see juba veits imelik. Kuid kinni ta pidas ning Chris ja Nora viisid mu Fiambalasse. Tänud.

Kaks järgmist päeva veetsin peale ööd Jonsoni juures bussidega s6ites ning j6udsin läbi Buenos Airese ka Uruguai pealinna Montevideosse. Tipu tegemiseks oli mul aega hommikul 8-st kuni 6htul 22-ni. Uurisin rollerirendi ja auto ning juhi leidmise v6imalusi, sest bussidega ei oleks 183 km kaugusele ja tagasi kuidagi j6udnud. K6ik olid väga abivalmid, kuid tulemust siiski ei olnud. Loobusin seekord.

Aga URUGUAI…

Lihtsalt imeline. Hästi sooja auraga. Puhtam ja rohkem korras, kui Argentiina. Inimesed ikka eriti m6nusad. Ja ilusad.

Ning t6eline mate-pealinn maailmas on ka vist Montevideo. Igal kolmandal on termos kaenla all ja mate-tass näpus. Istuvad ja imevad seda endasse.

Rannas käisin ka. Seal oli ka väga ilus. Mitte just rand ise, kuid väga ilus oli.

Kui Montevideost veidi enne südaööd ära s6itsin, tundsin vajadust homme tagasi tulla.

Aga ma ei tule.

Tulen hiljem.

Sest päriselt ka tundsin ennast seal ikka kuradi hästi.

Kommenteeri