kiri.karule@gmail.com | +372 5330 2922

Viimased päevad

Tere.
Olen selline punakas-pruun. Ninalt ja õlgadelt tuleb nahka.
Ja seda saavutasin vaid umbes kolme tunniga ookeanivees- ja liival.
Tagasilend kujunes valutumaks, kui arvasin, sest kümmet tundi aitas sisustada Klaus Saksamaalt, kellega olime kohtunud Costa Rica kõrgeima tipu all. Võtsime veini ja ajasime juttu, kuni turbulents meid oma kohtadele suunas.
Vaatasin “Puutumatud” ja “12 aastat orjuses” üle ning siis plaanisin magama jääda, kuid purser palus kõlarite kaudu võimalikel arstidel koheselt lennuki tahaossa tulla. Ja tõesti – minust kolm rida tagapool oli üks vanahärra näost pehmelt öeldes hall. Isegi veidi hallim, kui Arnold Rüütli* juuksed. Tuli üks noor mees ja siis üks mittenoor naine.
Midagi nad temaga tegid.
Midagi head.
Sest 5 tundi hiljem Madridis maandudes nägin teda juukseid kammimas ja omal jalal lennukist lahkumas.
Hästi.
Reis lõppes 27.märtsil kell 00:30 Tallinna Lennart Meri** nimelisel lennuväljal.

*Arnold Rüütel – endine EV president. Alati, kui ta rääkima hakkas, oli mul kõhe olla. Sest tavaliselt ütles ta midagi kohatut või siis ei lugenud paberilt oma jutu mõtet välja.
**Lennart Meri – endine EV president. Ootasin tema kõnesid ja naeratasin, kui ta kõneles.

Kommenteeri