kiri.karule@gmail.com | +372 5330 2922

Ikka Santa Ana. Naeratusega.

Hosteli nimi on Casa Verde, mis tahendab Roheline Maja. Omanik Carlos on muhe ja lahe, koht uskumatult hasti planeeritud ning nii ei saa praktiliselt keegi siit parast esimest paeva minema. Ma ei olnud erand.

Syya saab turul. Kui ise ei viitsi teha, siis teevad kohalikud prouad imelisi toite. Vali valja, istu maha ja head isu. Ning kui kysitakse, kas soovid ka kohalikest viljadest jooki, siis ytle “Si”. Parast maksa umbes 2 ja pool dollarit ning k6ik on ylimalt rahul.

Ning siis tiiruta linnas, kuula kohalike pritsumeeste tasuta kontsertit keskvaljakul. Sest nad mangivad k6ik noodid ilusasti pyydlikult ja valjusti ara. Nagu minagi omal ajal Kingissepa Tulet6rjeyhingu Puhkpilliorkestris kolmandat klarnetit mangides. Teist klarnetit mangis muide Olari Viikholm, keda saab nyyd kuulata RO Estonia laulmas.

Ja siis tagasi hostelisse kylma 6lle ja Kanada, Saksa, USA, Austraalia, Itaalia ja Prantsusmaa 6dede-vendade juurde. Ning lisaks on siin ka Valter Eestist. Kui t6enaoline see tundub?

K6ik oleks lill, kui ei oleks neid uudiseid Ukrainast.

Üks vastus postitusele “Ikka Santa Ana. Naeratusega.”

  1. Timmo ütleb:

    Ma olen suht kindel et meie tomakate juured on samuti El Salvadoris. Meil ju nootidega sama suhe. Tempo võib mängijatel küll varieeruda, aga noodid mängitakse ikka jõudumööda ära. Kas siis tasapisi järgi või kui ressursse jätkub, siis ka mööda. Ja dünaamika on fikseeritud fortele. Ära Ukraina pärast väga muretse, ma saatsin Chuck Norrisele juba faksi abipalvega. Lubas Star Warsi lõpuni vaadata, kusel käia ja Putiniga ära klaarida.
    Häid reisi.

Kommenteeri