kiri.karule@gmail.com | +372 5330 2922

Guatemala

Terekest.

Lennul Madriidist Guatemala Citysse sattusin keskmisesse ritta koos kahe Tšehhi naisega, kes oma rahvusele kohaselt lennuki õllevarude laoseisu miinimumini viisid. 12 tundi ja 3 romantilist filmi hiljem olin Kesk-Ameerikas. 

Taksot ei tahtnud ja sammusin bussipeatusesse, kus uurisin kohalikult noormehelt hostelite ja kesklinna kohta. Ta hüppas minuga koos ühe kanabussi peale ja suhtles oma mobiiliga. Selle tulemusena tulime ühe relvastatud valvega hoone ees maha ja ootasime tema sõpra. Sõber tuli autoga ja tonkas veidi inglise keelt. Ütles, et ma ainult küsiksin – kõik on võimalik. Piirdusin hosteliga. Sinna mind viidigi. Tänukupüürid lükati tagasi.

Hostelist käisin õhtul ikkagi väljas söömas ja netti otsimas ka, kuigi arvasin enne reisi, et olen siin alates seitsmest õhtul hostelite kaitsvate müüride vahel. Aga selle tunnetab kuidagi ära, kas tasub minna ja kuhu tasub minna.

Esimesed tacod söödud.

Täna hakkan El Salvadori poole liikuma, sest Guatemala kõrgeimas tipus olen ma käinud.

Sõnumid muide ei lähe läbi. Seega parim viis minuga suhelda on meil või FB.

Musid. Mitte kõigile ja mitte igale poole.

2 kommentaari postitusele “Guatemala”

  1. Keska ütleb:

    Hola, Andres!
    Tervitused Sulle samalt mandrilt, eks siis Costa Rica ja Panama piiri ligidalt Puerto Viejost. Oleme siin Elo ja kahe sõbraga spontaansel puhkusetripil ja naudime paar päeva selle piirkonna võlusid. Igatahes kivid kotti ja tuju taevasse… Ehk siis toredaid elamusi ja eks järgmine kord muljetame! Ole tubli!
    P.S. Tervita kohaikke ja hoitata, et me võime ka kunagi sinna sattuda…;)
    Keska ja Elo Pärnust

  2. admin ütleb:

    Pagana eestlased igal pool. Siin El Salvadoris la^ksin hostelisse, kus elab umbes 20 inimest ja yks neist oli peale minu samuti eestlane 🙂

Kommenteeri