Tere.
Ma tean nüüd, miks Le Kefis nii vähe käiakse. Lihtsalt näiteks kui hakkad Sbeitlast sinna suunas sõitma, siis öeldakse, et päeva jooksul läheb 5 bussi ning orjenteeruvad kellaajad samuti. Kuid esimene buss ei suvatse bussijaamast läbi tulla. Ning teine ei ilmu isegi sinna risti, kust bussid alati igal juhul läbi peavad sõitma. Nii siis loobuvadki turistid peale viite tundi ootamist ja sõidavad sinna, kuhu neid viia tahetakse – Sousse´i´.
Vahemere rannik ja turistidest mõned aastad tagasi üsna üleküllastunud linn. Kuid Medina on aus ja saab ka normaalse hinnaga õlut ning head kohvi, kui küsida oskad. Rannikule jalutades jääb silma paar hotelli, mille aknad on pimedad ja osaliselt kinni löödud. Ning suur välikohvik neljakümne lauaga on täiesti tühi. Mõjuv pilt.
Miks? Põhjus ei ole ainult talves. Araabia Kevade sündmused puudutasid Tuneesiat küll vaid kergelt, kuid mõju oli tohutu – turist pelgab ja valib teised sihtkohad. Sest miks minna väikesesse riiki, kus ühel pool Alžeeria ja teisel Liibüa, kui Vahemere mõnusid ja kõrbe võlusid saab nautida ka näiteks Marokos?
Ja mis seal salata – Maroko on tõesti mõnusam.
Tuneesia puhul häiris võibolla kõige rohkem see, et inimesed ei julge unistada ja oma unistuste suunas liikuda. Kulgetakse. Lihtsalt. Ja seda üsna pikalt, sest isegi valdavas enamuses suitsetavate, elu jooksul tonne saia söövate ja liikluses hooletult ellu suhtuvate Tuneesia meeste keskmine eluiga on 77 aastat.