Tere, ammu pole na”inud 🙂
Ma vist ei maininud, et tegelikult ma ei maganud YMCA hostelis yksi, sest kapis elas ka sisalik, kelle ma ristisin Martiniks. Ma ei tea, miks.
Veebruar on meil va”lja na”inud selline, et 1.02. t6usime Machame Route pidi 3000 m peale. Kusjuures mainiksin siinkohal a”ra ka meie reisikorraldaja, sest ja”ime teenusega va”ga rahule (kui yks pisiasi k6rvale ja”tta) – selleks on MJ Safaris, www.mjsafaris.com Kysige Jacksonit.
Seega elasime yhe o”o” 3000 peal ning siis yhe 3800 m k6rgusel. Juba teel esimesse laagrisse tegi Kaiko oma uue k6rgusrekordi, sest ta ei olnud kunagi ka”inud k6rgemal, kui 2600 meetrit. Me ei lasknud ennast sellest uinutada ning matka kolmandal pa”eval, mil t6usime enne laskumist kolmandasse laagrisse (3900 m) igaks juhuks 4600 meetri k6rgusele, tegi oma k6rgusrekordi ka Ragnar, kes varem ei olnud 4167-st meetrist k6rgemale saanud.
Ning neljandal pa”eval olime nagu naksti viimases laagris 4500 peal. Toit muide on olnud va”ga hea ja maitsev: hommikul so”o”me putru moosiga ja vahel muna, l6unaks juurviljasuppi ja erinevaid praade ning 6htuks tavaliselt kah praadi. Lisaks muidugi puuviljad ja tee, kohv ning kakao. See kohv kasvab siin samas ma”e n6lvadel, muide. Banaanide k6rval.
Kuna tean, et osad lugejad tahavad teada, siis vastan – Kilimanjaro peale tansaania naist otsima minna ei tasu. Sealt leiab ainult valgeid ja kollaseid matkanaisi Euroopast, Austraaliast ja Ameerikast. aga ma”e all ja Moshi linnas na”htud kohalikud naised on kenad. Veidi kohmakad, kuid kenad.
Varsti kirjutan tipust ka. Tunni jooksul v6i nii.