Tegelikult algas tipupa”ev juba 3. veebruari 6htul kell 23:00, kui meile teed ja kypsist telki toodi. Muud sellel “hommikul” ei saanudki ja pool tundi enne uue pa”eva saabumist olime juba teel yles. Kiirustamiseks oli ka yks kindel p6hjus – meist sadakond meetrit ylalpool oli laagrisse asunud 100-liikmeline matkaseltskond, kellel oli plaan ja”rgmiseks o”o”ks kraatri p6hja laager rajada. Tahtsime neist enne mo”o”da saada, kui lisaks sajale ronijale ka 600 kandjat, 25 giidi, 12 kokka ja muud asjapulgad yles sammuma hakkavad. Meie seltskond oli va”iksem – 7 ronijat, 3 giidi (Bariki, Edeni ja Emmanuel) ning laagrisse ja”i 21 kandjat (nende seas ka ettekandja) ning kokk.
6nnestus. Endrost sai 4811 meetri peal uus rekordiomanik, sest tema varaseim k6rgeim oli Mont Blanc. Meie tempo muutus aga minu jaoks ootamatult kiireks ning umbes 5050 meetri k6rgusel, kui Mikko oli just parandanud oma k6rgusrekordit (varem siis Kazbek), hakkasin ma maha ja”a”ma. Bariki ja Emmanuel ja”id suure pundiga ning minuga tuli edasi Edeni. L6bus sell. Laulis ja ei hingeldanud samal ajal. V6tsin rahulikult ja yhe pausi ajal suure grupi juurde tagasi j6udes arvas Kaiko, et minu tempo on talle vastuv6etavam ning ta yhines minu ja laulumehega.
Tiksusime ikka jube aeglaselt ja m6lemad olime nagu ta”is. Edeni ra”a”kis meile liigutavaid lugusid sellest, kuidas me kohe kraatri servale Stella Pointi j6uame ja kuidas elu yleval on vaatamist va”a”rt. Meie samal ajal proovisime mitte ka”ies magama ja”a”da ning panime jala jala ette. Eriti aeglaselt.
Teine grupp j6udis veidi enne pa”ikeset6usu kraatri servale ja Endro ja”i ka ta”is. Pa”ris hea ei olnud kellelgi, kuid see on 5800 meetri peal ka normaalne. Tippu j6uti veidi peale pa”ikeset6usu ning Ka”rt kaalus, et kas peaks selle puhul nutma v6i oksendama. Kuna otsuse langetamiseks eriti j6udu ei olnud ja”a”nud, siis tegi igaks juhuks m6lemat.
Meie Kaikoga j6udsime pa”ikeset6usuks kraatri servale Stella pointi ning olemine la”ks veidi paremaks. Tiksusime Aafrika k6rgeima punkti suunas ja teised tulid meile 10 minutit enne tippu j6udmist vastu. K6ik olid rahul, sest kymme minutit hiljem sai meie plaan teoks – tippu j6udsid k6ik 7 ronijat. Ning k6rgusrekordi 5895 meetrit taha kirjutatakse nyyd kuus nime juurde – Airi Sokk, Ka”rt Ka”a”rst, Mikko P6der, Kaiko Kell, Ragnar Joosep ja Endro Roosima”e. Kiidan. Ja 6nnitlen.
Allatulek oli ysna tyytu, nagu ikka. Laagri eel na”gin l6putut inimrivi ylespoole roomamas. Kuuldavasti tahavad homme va”hemalt osad suure grupi liikmed tipust paraplaanidega alla tulla. Tulgu pealegi, nii saab kiiremini alla linna kyll.
Meil la”ks poolteist pa”eva. Magasime paar tundi tipulaagris ning siis laskusime 3100 meetri k6rgusele laagrisse. Enne laskumist m66tsime huvi pa”rast ka verena”ite ning et Airil oli kogu pa”eva suhteliselt halb olnud, siis arvasime, et tema na”it 69 on meist k6ige madalam. Paraku mitte.
Mul oli 65.
Ja”rgmine pa”ev jalutasime alla 1800 meetri peale ning pa”rast pikki vaidlusi tipi suuruse yle giidide ja korraldajaga leidsime kompromissi ning s6itsime Moshi linna ja tuttavasse YMCA hostelisse tagasi. Tegime m6ned 6lled ja andsime kandjatele veidi varustust a”ra. Habet enam ka ei ole.