Päike paitas viimastel Tansaanias oldud päevadel ilusasti ja Ragnari skalp hakkas maha kooruma. Me oleme üsna pruunid praegu, kui Kaiko välja jätta. Tema on see prints, kes tuleb vajadusel üleni valges.
27. veebruar algas Aafrikas Tansaanias. Istusime lennukile ning väikese vahemaandumisega Keenias leidsime ennast keskpäeval Istanbulist ehk siis Aasiast. Jalutasime minarettide vahel ning vaatasime rakit juues Euroopa poole.
Ning siis Frankfurt. Tore ning kergelt isegi sümboolne oli see, et Liisi tuli ka Saksamaal lennukile, et Eesti Laulu finaali suunas lennata. Sümboolne seetõttu, et ta ju laulab reiside ajal mulle tihti eestikeelseid laule kõrva sisse. Nagu ka Tõnis, Maarja, Jaan, Lenna ja Jarek. Ilma eestikeelsete lauludeta oleks kaua eemal olla palju keerulisem. Liisile meeldis Endro habe ja kõigi nahatoon peale Kaiko oma, mida ta eraldi välja ei toonud.
Oleme nüüd taas Põhjapoolkeral. Aga see ei ole viimane sissekanne sellelt matkalt.