kiri.karule@gmail.com | +372 5330 2922

19. veebruar. Bussiga la”bi Tansaania

Burundist Tansaaniasse saime. Ainult et erinevalt tydrukutest sooviti meilt siiski uuesti 50 USD na”ost riiki sisenemise eest. Jobud.

Aga see-eest saime k6ige ilusama o”o”bimispaiga reisi jooksul. S6itsime linna nimega Kigoma ja kysisime yhe Tanganika ja”rve a”a”res asuva koolituskeskuse asjapulgalt, et kas oleks mingi variant nende aiaga piiratud territooriumil telkida. Nagu ikka, helistas ta oma ylemusele ja saimegi loa. Kokkuleppe kohaselt pidime ainult valvurile veidi raha andma. Ning seal me siis olime – telgid ja”rvest kuue meetri kaugusel palmi- ja banaanipuude vahel ning valvuri abil saime ka ja”rve a”a”rde viiva va”rava lahti ning seal me siis ujusime ja tegime kalapaatidelt vettehyppeid ja j6ime kaldal pa”ikeseloojangu ajal kohalike pruulitud va”gijooki nimega “Konyagi”. Leevenduseks – magada oli ilgelt palav ja seda me va”ga ei teinud.

55 000 kohalikku raha maksis bussis6it la”bi riigi pealinna Dar es Salaami. Ostsime piletid esmaspa”eva hommikuse bussi peale ning kell 6:00 hakkas masin liikuma. See, et bussi kylgedele on kirjutatud “Luksuslik” ja “Esimene klass” a muud ilusad s6nad, on muidugi nali. Tegelikult on tegemist masinaga, mis ehitati kaheksakymnendate teises pooles ja milles on 5 kohta igas reas. Ainuke luksus v6rreldes va”ikeste mikrobussidega on see, et reisijaid ei ole rohkem, kui kohti. Kuid kohti on 71. Ja pingivahe ei ole eurooplase jalgadele. Ja praht visatakse maha v6i aknast va”lja. Ning tee on saviliivast ja juht suhteliselt hoolimatu nii bussi kui ka tee a”a”res k6ndivate inimeste suhtes.

Igatahes saime veidi yle tunni s6ita ning siis tuli see ventilaatori propeller, mis kohe radiaatori taga on, lahti ning lendas kolinaga radikasse. Tulemuseks see, et jahutusmahlad voolasid saviliivale ja buss peatus teeserval. P6nev. Meid saatvad kaks automaatidega turvameest ytlesid, et nyyd la”heb aega ja me sisustasime seda kaardima”ngu ja kohaliku kyla kylastamisega. Pa”ris tore oli va”ikese hospitali juures, kus k6ik kyla naised oma lastega ja”rjekorras seisid. Meie mo”o”dumine tekitas loomulikult elevust ja see on v6imas tunne, kui hyyad tervituseks “Jambo!” ning sellele vastab 60-pealine hele naiskoor. 

Asendusbuss oli nagu naksti 7 tunni pa”rast kohal ning saime umbes kaheksa tundi s6ita. Siis peatas meid politsei ja ei lubanud o”o”sel edasi liikuda, sest see on ohtlik. Magasime 8 tundi bussis ja s6itsime varahommikul edasi.

Sabakont on ra”medalt valus ja tolm on igal pool, ka organismis sees. Helgemad hetked olid v6ibolla need, kui mu k6rval istuv tytarlaps suurematest aukudest la”bip6rumise ajal mu ka”est haaras. Seega umbes 7-8 korda tunnis keskmiselt.

Eile (19. veebruari) 6htul kell 23:30 j6udsime l6puks pealinna. Dar es Salaam tundub suhteliselt vaene, ra”pane ja igav. Mitte nii vaene, kui Burundi pealinn Bujumbura, kuid midagi sellist, mille kohta saarlased saaksid “kena” o”elda, pole ma veel ma”rganud. Ehk ma”rkan.

Praegu arutleme, kas minna Zanzibari saarele v6i mitte. Tundub turistikas ja ysna kallis. Samas on seal ilusaid kohti ning kunagi syndis seal Freddy.

Kommenteeri