kiri.karule@gmail.com | +372 5330 2922

16. veebruar. Burundi. Ilus ja vaene

15. veebruaril ostsime piirilt kolmepa”evase Burundi transiitviisa ja sisenesime riiki, mis kuulub maailma viie vaesema hulka.

Kusjuures tundub, et eeldused paremaks toimetulemiseks on olemas, kuid enamus ei viitsi oma ta”is k6hust kaugemale vaadata. Ja ta”is k6htu on suhteliselt lihtne saada, sest pinnas on va”ga viljakas.

Loodus on Burundis t6esti kaunis ja riigi keskmine k6rgus merepinnast 1700 meetrit. Samas k6rgeim tipp Mt.Heha on vaid 2600 meetrit ja pisut peale. Et tydrukute reis on paar pa”eva lyhem ja nad tahtsid kindlasti veel Tansaanias ringi mytata, siis ostsid nad ja”rgmiseks hommikuks piletid Tansaania pealinna Dar es Salaami ja ja”id Burundi pealinna Bujumburasse. Meie neljakesi (Kaiko, Ragnar, Endro ja Karu) aga liikusime piki Tanganika ja”rve kallast va”ikebussiga mingisse linna, mis meie arvates Mt.Heha la”hedal asus. S6it oli imeilus – ja”rv, kalapaadid, va”ikesed kalurikylad ja yle ja”rve teisel pool udused ma”ed, mis ja”a”vad juba Kongo DV piiresse. 

Hotelli leidsime, kuid veidi a”rev see 6htu oli, sest kohalik purjus migratsiooniametnik oli ennas majoriks joonud ja hakkas meid kaasa viima. Kylarahvas tuli appi ning hajutas tema ta”helepanu mujale ning me saime kottidega oma tuppa lipsata. Ning kui baari trellitatud uks ka veel kangiga lahti murti ja kaks ilusat tydrukut syya tooma lippasid, siis olime varsti pa”ris rahulikud ja kuulasime yhe noorema mehe jutte sellest, et Heha otsa saab teiselt poolt ning tundsime kaasa tomatimyyjast provva muredele. Noh, et mees on surnud ja poeg ning tytar kaugel ja siis veel pa”ris palju sugulasi on viimase viiekymne aasta jooksul a”ra surnud. Aga meie yle oli tal hea meel, sest me na”eme nii head va”lja ja ostsime talle 6lut.

Heha otsa v6tsime suuna ja”rgmisel hommikul. Auto leidsime, kuid laupa”eviti kella seitsmest hommikul kuni kymneni on yhisto”o”de aeg (nagu laupa”evakud vanasti) ja teed on suletud. S6ita saavad ainult need, kellel selleks t6esti suur vajadus on. Me saime ilma rahata hakkama umbes kuue kontrollpunktiga, kuid pealinnast va”lja ma”e poole siiski ei saanud, sest yks p6him6ttekindel ametnik seisis ees. Ei aidanud ka see, et meie juht oli linnapiiril valitseva partei sa”rgi selga t6mmanud.

Kymnest saime liikuma ja paar tundi hiljem seisime Heha tipus. Seega said k6igi kolme riigi tipud ilusasti tehtud ja selles m6ttes on reis juba praegu 6nnestunud. Kuid Burundist oli vaja veel enne viisa l6ppemist va”lja ka saada ning et pealinn Bujumbura oli ysna masendav koht (ra”pane, vaene ja tyytu), siis surusime ennast koos 15 kohalikuga va”ikebussi ja s6itsime Tansaania suunas. Magama saime paarkymmend kilomeetrit enne piiri va”ikeses linnas, kus hotellikoht maksis umbes 2 dollarit. Kaheses toas. Ning 6lu kohalikus baaris umbes dollari.

Kommenteeri