kiri.karule@gmail.com | +372 5330 2922

Rannikul

Tervist. Moni pa”ev ja”i vahele, sest netiga olid halvad lood.

Me soitsime vahepeal la”bi Cooma (kus telkisime vana raudtee korval) rannikule ning leidsime sellise klassikalise paradiisi linnakesest nimega Tathra. Liivarand, lained, sinine Vaikne Ookean, va”ikesed kaljud…. Klassika.

Kuni Tathrani kulgesid meie soidud ysna lihtsalt, kuid sealt edasi Melbourne poole tuli vahepeal ka yle paari tunni autot oodata. Tundub, et sisemaa pool on inimesed lahkemad ja peamine ha”a”letajate ylesnoppija on siiski farmer. Eile (8. jaanuaril) saime aga siiani lobusaima ha”a”letamiskogemuse. Meid vottis peale keskmine soiduauto, kus juba oli 4 inimest. Koik noored ja peale roolis oleva tydruku ka purjus. Mingi ime la”bi suutis surfar Sydney meie kotid pagasnikusse suruda ja kuidagi mahtusime neljakesi tahaistmele. Ning siis 300 km mo”o”da rannikut edasi. Meile pakuti kogu aeg lahjat alkoholi ning peatusi tehti ainult selleks, et Sydney saaks mao tyhjemaks oksendada ning teine poiss Ryan voiks paljalt ringi lipata.

Lopuks joudsime linnakesse nimega Bairnsdale ja panime telgi siinses ka”mpingus pysti. Airi liigub siit homme Melbourne’i, et Singapuri lennata. Ja mina ja”a”n yksi Austraaliasse kuni 13. jaanuarini.

Vahepeal ostsin muide a”ra ka lennupileti Kota Kinabalu linna Malaisia korgeima tipu la”histel ning maandun seal 14. jaanuari ohtul. Airi otsib praegu pileteid. Kui saab, siis teeb sama tipu minust moni pa”ev varem. Kui ei saa, siis lendab kas Bali saarele voi Kuala Lumpurisse. Eks na”is.

Muide – na”gin yhe kohaliku ajalehe esikyljelt, et Kaia Kanepi on Austraalias to”o”l. Ja teeb seda va”ga ha”sti.

Kommenteeri