Eile ohtul oli siiani tugevaim kerge maava”rin – va”idetavalt 3,9 palli. Asjad liikusid, sealhulgas maja ise ka. Enne seda oli kaks va”iksemat ka ning o”o”seks panin mobiili oma voodi peatsisse serva peale. Leppisin endaga kokku, et kui mobiil mulle silma kukub, siis on aeg va”lja joosta. Siin arvuti korval, mille taga ma kirjutan, on na”iteks yks ajutine tala, mis tuli paigaldada peale 23. detsembri maava”rinat.
Ta”na on plaanis minna tutvuma Christchurchi paljukannatanud kesklinnaga. Seal on ka pa”ris suur suletud ala, kuid midagi loodetavasti ikka na”eb. Kindlasti. Sain teada, et tulenevalt kesklinna ha”vingust on umbes 4000 inimest linnast lahkunud. Yhel pole enam to”o”d, teisel kodu, kolmas ei taha selles uue va”limusega linnas enam elada ning neljas lihtsalt kardab.
Homme lendame Airiga Melbourne’sse. Piletid olemas. Seega uus aasta saabub mul Austraalias. Edasi ei tea. Ja ongi hea.