Ilus algus pa”evale ja muidugi mitte nii ilus ja”tk

Magamiseks leidsin koha Bukit Timah’i (Singapuri korgeim kyngas, 164 m) jalamil yhe valvatud suure kortermaja naabruses muruva”ljal suure puu all. O”o”sel tibas veidi vihma, kuid sa”a”sed segasid rohkem. Ajasin ennast veidi enne viite yles ning 5:30 lubati koik soovijad (mina + 3 na”htavasti yleeelmisel sajandil syndinud tervisesportlast) rajale. Et ma ei votnud lampi kaasa (see on lennujaama pagasihoius koos minu suure seljakotiga), siis oli tous pimedas la”bi liigirikka metsa pa”ris ponev. Igasuguseid ha”a”li kostus korva ja kujusid tekkis silma. Suures osas liikusin mo”o”da kitsast asfaltteed, kuid viimaseks neljakymneks tousumeetriks sai minna otse la”bi metsa.

Kuigi tippu joudsin ma umbes 20 minutiga oli see raskem, kui tous peaaegu poole korgemale Munama”ele. Pohjus lihtne – tousumeetreid on Bukit Timahil oma 164 korgusmeetri juures 135. Tipus oli muide pime ja selles pimeduses tegid moned arvatavasti eelmisel sajandil syndinud kohalikud joogat.

Laskudes na”gin juba metsa ka ning samuti ahve, kes suhteliselt kartmatult paari meetri kauguses/korguses ha”ngisid.

Pa”eva halb osa oli see, et Holmberg, Airi ja Andero ka”isid U-Meremaal ma”e all Cook’i kylas ning said teada, et minek tippu on sellisel kujul, nagu planeerisime, praegu voimatu. Eks Holmberg ra”a”gib homme pikemalt.

Kurat. Mt Cook oli ju peamine eesma”rk nii kaugele minnes, kuid tousu voimalikkuse voi voimatuse koha pealt usaldan ma loomulikult grupijuhi arvamust. Minu jaoks ta”hendab see toena”oliselt seda, et liigun veidi varem yksinda Austraaliasse edasi ning sealt omakorda veidi varem Aasiasse tagasi. Riikide korgeimaid tippe on sealkandis onneks hulgem.

Hetkel olen kurb ikkagi. Kogemus ytleb, et mitte eriti kauaks.

See sissekanne postitati Kolmapäev, 28. detsember 2011 04:32. Võid kommenteerida või jätta oma saidilt tagasiviite.