Veetsin märtsi lõpu ja aprilli alguse Mehhikos ja Guatemalas, nagu plaanitud oligi. Tõusin mõlema riigi kõrgeima mäe otsa (vastavalt siis 5655-meetrine Pico de Orizaba ja 4220-meetrine Tajumulco) ning tundsin ennast hästi. Eriti läks hinge Guatemala, julgen kõigile soovitada.
Et üksinda reisides on aega rohkem mõtteid selgeks mõlgutada, siis alustan kohe ka päeviku kirjutamist. Ainus tegur, mis selle valmimist hetkel aeglustada saab, on mu kipsis parem käsi. Käisin kohe pärast reisi vana randmehädaga opil ning nüüd on mu vasak käsi osavam, kui kunagi varem.
Juubel? Tajumulco otsa tõusuga olen ma nüüd käinud 50 erineva riigi kõrgeimas punktis/tipus. Täpselt.